oled sa iial kuulnud palvete heli
vastu külmi,kõlisevaid ahelaid
oled sa iial tundnud põhjatut valu
vangistatud,ahelas südameist
oled sa iial igatsend lendu
hoolimata murtud,rebenend tiibadest
oled sa iial uskunud armu
lugemata arme ta väsinud usul
lihtsalt üks piisake hellalt langemas hinge
kas tegemaks halba või head,
on otsus vaid sinu
kas nutta või naerda
ja vaid sina, SINA valima pead
kena oli olla
kuid kena on möödas
valus on minna,
sest ilus oli olla
las valus on minna
las ilus on möödas,
sest ilu on valus,
sest valus on ilu
sõber,
ütle kas armastus on kurjuse laps?
kui ei siis miks sünnib sellest valu
rohkem kui suudad kanda
sõber,
ütle kas armastus on kadeduse laps?
kui ei,miks tal on siis kahju
kahele südamele pisutki
lootust anda
tulid tormid
viisid su näo
tulid tuuled
viisid su valed
tuli vihm
viis viimsegi sinust
PUHTUS,VAIKUS,ILU,
TUNDETUS, VABADUS…
SÕBER…
VAID SINU ENDA HINGE HÄMARAS,
KÕHKLEVAS KAMBRIS VÕIVAD SÜNDIDA KÜSIMUSED
MILLELE VASTUSEID TEAD AMMU,
LÕPP ARMASTUSEL?
LÕPPEDA VÕIB KÕIK,
PÄIKE UPPUDA HUKKUNUD HINGEDE KAEVU,
KUU KUKKUDA TÄITMATUTE IHADE
PORISESSE KRAAVI,
LÕPPEDA SAATANA TANTS
SU NÄRUTATUD HINGEL,
KUSTUDA LOOTUS KUULDA TAAS
INGLI LUMMAVAT IGAVIKU KUTSET,
KUID LÕPPUDE LÕPUKS…
KÕIKSUSE PUHASTUNUD RUUMI
MIS ON TAAS TÄITUNUD LOOTUSEGA
JÄÄB VAID OOTUSÄREVUSES ARMASTUS-
EHK SEEKORD ÕNNESTUB
TÄITA TUIM INIMHING
ARMASTUSE KAUNI KÕLAGA
raske on olla koorem
su armsama südamel
raske on kanda koormat
su armsama südamest
kellele kurta,kuhu karjuda,
keda paluda…
sellest pisarate vihmast
on mõttetu otsida vikerkaart
soolane ja lootusetult tuhmunud,
see vihm mis langeb müürina
su valust hullunud südamest
lõputu teekond,
aimamatu eesmärk…
“kummarda LOOJA ees,
alistu valitud teel”
kui lihtne öelda,
kui raske mõista,
teadmata tausta,
aimamatta eesmärki…
nina vastu musta mulda
hingan sisse kõdu udu
tulnu varje,olnu värve
sunnin olla,mitte tunda
mitte tunda enda,
sinu,minu,meie tühja tunnet
valu aimdust,
lõpu alget ????????
uue hõiget ?????????
KUI SA OLED KAOTANUD USU KÕIGESSE
MIS TUNDUS NII ÕIGE JA KODU?
KUST TEDA SIIS OTSIDA?
KAS ARMSAMA SILMADEST?
AGA KUI KA NEED ON KADUNUD?
JA SA SUKELDUD VABATAHTLIKULT
TAGASI ALLA KURISTIKKU,
TUNTUD JA TURVALISSE VÄIKESE ELU
VALEDE JA TEESKLUSE VIRRVARRI,
SEST SU SAASTUNUD AJU
EI SUUDA VASTU VÕTTA
NII PUHAST TÕDE ELUST ENESEST
ma ei mahu kiriku kuldsesse kuplisse,
ma ei mahu preestri võltsi palvesse,
ma ei mahu ihhu mis söönud ja kaetud
ma ei mahu teele mis üleni kulda maetud
mu nälginud hing ei leia lohutust
täissöönud lõustadega vaimuvaestelt,
eluvõõrastelt moraalitsejatelt
mokaotsast pudenenud elutarkustest,
kel endi õigustuseks
LOOJALT võetud,laenatud,varastatud,
enda suva järgi ümber mõtestatud,
elu ja olemise
püha tarkus!
